Ae! Kes oskab?

Üliväikese majanduskasvu, digitaliseerimisega tugevneva konkurentsi ja muutuste kiirenemise ebakindluse meres ujuvad juhid on täna väljakutse ees, mis oluliselt keerulisemad kui eales varem. Kust leida oskajaid? Kust leida kompetentseid juhte ja võtmetöötajaid? Kuidas inimeste kompetentsust suurendada?

Seda kompetentsuse nälga on näha igal tasandil. Valitsuskoalitsioonist alates. Heaks võrdluseks on Soome, kus valitsust juhib end ettevõtluses tõestanu. Isegi kui Soome peaministril Juha Sipiläl ei õnnestu täiel määral riigi konkurentsivõimet suurendavad radikaalsed muudatused (millest olulisem ehk tööaja pikendamine sama palga eest), on arutelu ikkagi käimas, ja see on heamärk. Soovitakse midagi tõsist teha. Ja see viib edasi. Ei öelda, et olemegi enam-vähem seal, kus ongi meie koht, ja sellega tuleb leppida.

Keskkond muutub järjest vähem ennustatavaks. Kuid sama oluline või olulisem veel on kompetentsuse vajadus ka ettevõtete tasandil. Ümbritsev keskkond muutub järjest halvemini ennustatavaks. Hiina. Venemaa. Valuutakursid. Toorainete hinnad. Maksuregulatsioon. Kassavoo raskem ennustamine. Globaalsete konkurentide kiire turule tulek. Palgasurve. Infrastruktuuri väsimine. Mõjutegurite nimekirja võiks lihtsalt pikendada, Äripäevaski mõtleme nende peale iga päev. Paneme siia juurde veel tööealise elanikkonna vähenemise riigis ja regioonis tervikuna, mis tähendab omakorda, et vähemaks jääb ka oskajaid inimesi.

Võtmetöötaja roll organisatsioonis kasvab. Hea tippjuht laseb tal ka riskida. Võtame näiteks maksu- ja tolliameti, kes viimastel aastatel suuresti just oma võtmetöötajate initsiatiivil kohandanud organisatsiooni suuresti ümber ja ühest küljest koondanud, kuid teisalt võtnud lisaülesandeid, parandanud maksulaekumisi ja leidnud ka ise lisaraha palgatõusudeks. Eeskuju vääriv näide teistele avaliku sektori ametitele, ja mitte ainult.

Üheks lahenduseks kompetentsete inimeste leidmisel on julgemalt piiri taha kiigata. Heaks näiteks on Eesti suurfirmades seas kiiremaid kasvajaid, laevaremondi- ja ehitusfirma SRC Group, kelle eestlastest omanikud palkasid endale nõukogu esimeheks Norra suurettevõtja, oma valdkonna vaieldamatu tegija. Kelle abil siis mõne aastaga oma käibele poolsada miljonit eurot lisada. Suutsid huvi äratada, ehkki mees oli harjunud tegelema firmadega, kelle käibed ühe või mitme nulligi võrra suuremad.

Me hakkame vähehaaval juba harjuma mõttega palgata välismaalt töötajaid. Aga kui paljud Eesti ettevõtjatest mängivad täna mõttega palgata välismaalt endale sisuliselt ülemus? Siduda oma firmaga inimene, kes regulaarselt annab sulle näiteks nõukogu koosolekutel sisulist nõu, mitte ei kinnita vaid esitlusi. Inimene, kes on kompetentne ja kes ka päriselt lööb strateegilistes juhtimisotsustes kaasa.

Arenemisvõimalus ambitsioonikatele ja võimekatele. Teine võimalus on muidugi anda ettevõttes rohkem ja julgemalt arenemisvõimalusi nendele, kellel on ambitsiooni ja tahtmist, aga samas ka küllaldaselt võimeid oma senist kompetentsi laiendada. See tähendab ühelt poolt riskimisjulgust – pole ju ette tagatud, et see kellest loodetakse tulevast võtmetöötajat, selleks tõepoolest ka kasvab –, teisalt aga ka investeeringut tema koolitamisse ja arendamisse.